Saame tuttavaks!
Oleme kaks noort tartlast, kes ehitavad esimest korda endale maja.
Ehitus algas 2,5 kuud tagasi, kuid eelnev planeerimine ja ettevalmistus finantspoolelt on kestnud juba 3 aastat.
Krunt on 1073 m2, maja ise 220 m2, sellest 190 m2 eluala ja 30 m2 garaaž. Kevad oli meie vastu leebe ja lubas ehitusega alustada oluliselt varem kui olime lootnud. Kaevetöid alustati 12. märtsil ja sealt edasi läks kõik ülikiiresti.
Realistlik eesmärk oli sisse kolida jõuludeks. Praeguse progressi alusel paistab, et saame sisse varem. September tundub hetkel päris reaalne isegi, kui kõik samas tempos edasi läheb. Mul on olnud viimased aastad alati unistus, et ma tahan luua traditsiooni – lähedastele sõpradele korraldada jõulueelsel ajal (nii 19. või 20. detsembri paiku) jõululaud oma kodus, suure söögilaua ümber ja vaadata möödunud aastale ühiselt tagasi ning rääkida uue aasta soovidest. Nüüd sellel aastal saab mu unistus vist teoks. Lähedased sõbrad olid juba ära väsinud, kui ma sellest mõttest aastaid rääkisin ja nagu katkine plaat aina uuesti.
Milleks blogi?
Isikliku Insta alt ei tahtnud kõiki sõpru/tuttavaid/töökaaslasi maja lugude ja ehitusteemadega spämmida, seega saigi veebruaris tehtud eraldi Insta konto. Tuli ka mõte, et tahaks blogi proovida teha, sest Insta piltide all on teksti pikkus piiratud, kuigi kirjutada tahtsin pikemalt ja täpsemalt. Blogis veel palju postitusi pole – maja ehitamine võttis kogu vaba aja ära + töö ja kool.
https://www.instagram.com/majaehitustartus/
Ülitore oli see, et päris ruttu hakkasid tulema inimestelt küsimused ja paistab, et oma kogemuse jagamisest on kellelegi natuke kasu ka ikka. Blogi teeme eelkõige enda jaoks hetkel, et kaasa elavad tuttavad saaksid jälgida sealt ise ja endal ka hea vaadata progressi, kui pildid ajalises järjestuses kenasti koos ja süsteemselt. Näiteks üks päev otsisime, et mis päeval me aknad tellisime. Insta konto andis kiirelt meile vastuse. 🙂 Kui kõige kiirem maja ehitamise etapp läbi saab paari kuu pärast, siis planeerin aktiivsemalt ka blogis kirjutada, kuidas meil kõik täpsemalt kulges ja mis õppetunnid me saime, millega arvestada jne.
Kes me oleme?
Mina olen 28-aastane, töötan pangas keskastmejuhina. 5 aastat tagasi sain Tartu Ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi kätte. Eelmised aastad oli töö seotud pangateenuste parendamisel just infotehnoloogiliste lahendustega, mistõttu hakkas tulema järjest enam mulle mõte, et peaks IT õpingutega oma teadmisi rikastama. Minu töö on seotud äripoole ja kliendikogemuse kujundamisega, kuid mida rohkem tead tehnoloogilisi võimalusi seda õnnelikumad peaksid ka kliendid olema. Eelmisel sügisel alustasingi õpinguid “Infotehnoloogia mitteinformaatikutele” õppekaval ehk teine magistrikraad oleks juures. Kevadsemester saab paari nädala pärast läbi ja kui eksamid tehtud saavad, siis saan öelda, et 1. aasta ongi läbi saanud.
Ma olen ülirahul sellega, mis alal ma töötan. Tööpäevad mööduvad linnulennul, mis peaks olema üks indikaator, et teen enda jaoks sobivat ja meeldivat tööd.
Meie pere nutikaim on mees loomulikult. 🙂 Tema on maja ehitamisel meil põhitegelane, kes on aastaid uurinud iseseisvalt, kuidas maja ehitatakse. Härra Nutikas on 29-aastane (juuli lõpus saab 30). Tööalaselt tegeleb kaugkütte uute liitujatega. 6 aastat tagasi lõpetas Eesti Maaülikoolis energiakasutuse magistriõppe.
Ülikoolis õppis mitme aine käigus projekteerimist ja AutoCadi oskused tulevad maja ehitamisel väga palju meile kasuks. Kõik energiateemadega seonduvad teadmised on meil omast käest võtta. Majaplaani ja mõned eriosade projektid tegime ise AutoCad’is. Lihtsalt otsisime allkirja õigusega inimesed, kes meil vormistuslikult tegid projekti sobivaks ning lisasid oma kinnituse. Selle tõttu saime hinnas päris korralikult kokku hoida ka, sest idee ja põhi oli kõik ette tehtud ja ametlikel tegijatel ei jäänud midagi eriti mõelda ega teha. 🙂
Pere kolmas liige on pikakarvaline punane kass, kelle nimeks on Lukas. Ta on meil 7-aastane ja väga nunnu sõber. Tal on oma Insta konto ka olemas (põhjus sama – ei tahtnud kassi piltidega oma konto alt kõiki hulluks ajada ega pommitada). Loomasõbrad saavad huvi korral vaatama tulla – @coolcatlucas.
Meile meeldib reisida. Lemmiksihtkoht on seni olnud Tai, kus oleme kaks korda käinud – üks kord Koh Changil ja viimase Tai reisi sihtkoht oli Krabi 2018. aasta maikuus.
Pärit oleme mõlemad Lõuna-Eestist – tema Räpinast, mina selle lähedalt väiksemast külast (loe: endine täitsa maakas). Tartus oleme elanud ülikooli algusest alates, st nüüdseks mina 10 ja tema 11 aastat. Elasime esimesel kooliaastal oma koolide ühikates (mina pool semestrit, tema 1,5 aastat), siis kolisime 27-ruudusesse üürikorterisse. Seal sai elatud 4 aastat. Seejärel ostsime 2-toalise korteri uues majas, milles me täna elame. Praeguses korteris meeldib meile see, et siin on terrass, suured aknad ja vann.
Terrassi rohelus ja vaikne linnaäärne piirkond tekitab tunde, et me ei elagi päriselt linnas. Rohelus ja loodus on meie jaoks olulised, mistõttu sai ka krunt ostetud kohta, kus on veekogu lähedal ja männimetsa alla saab jalutama minna.
Krunt asub meil ka lindude lennukoridoris ja veekogu lähedal olemise tõttu näeme päris palju linnuliike. Kitsed, rebased ja jänesed on ka krundi ääres jalutanud. Lihtsalt ideaalne. Krundi valikust saate lugeda ühest eelmisest postitusest – link siin.
Tõmbame siinkohal otsad kokku selleks korraks.
Järgmises postituses räägin meie omavahelisest tööjaotusest, sest selle kohta saab päris palju jutustada. Ütlen siinkohal ära üldpildis vaid selle, et projektijuhtimine on meil enda peale võetud ja otsime ise erinevate osade tegijad maja ehitamisel, mis = väga palju tööd, aga samas hoiame oluliselt eelarves kokku.
Järgmise korrani 🙂
