Krundi valimine kestis meil pikalt, sest kogusime samal ajal alles ostuks raha ja aega oli uudistada. Vaatasime Tartus viimased kaks aastat ringi ja hoidsime ka kv.ee portaalil aktiivselt silma peal. Valikut palju ei olnud. Kuna tahtsime Tartu linna piiridesse pigem jääda, siis linnast väljas paiknevad krundid langesid valikust välja. Meile meeldisid ühtemoodi stiilis majadega piirkonnad kõige rohkem. Kõrvuti samades neutraalsetes toonides ja eriti just valged majad tundusid sümpaatsed. Imetlesime tihti maju, millel oli lisaks valgele põhitoonile ka antratsiithalli või tumepruuni kasutatud. Lemmikuks kujunesidki lamekatusega funk-stiilis valged majad.
Meie poolt valitud krundil oli detailplaneering tehtud ja lubatud oli ehitada just eelnevalt kirjeldatud omadustega maju ainult. Kui teid huvitab, kust leida detailplaneeringud üles, siis Tartu linna kodulehelt saate otsida (lehe alumises osas “Maad, ehitus, planeeringud” >> “Planeerimine” >> “”Planeeringud” >> liik “Detailplaneeringud”). Enne krundi ostu tasub kindlasti pilk peale visata ja eriti just seletuskirja osale, mille leiate samuti detailplaneeringu juurest. Detailplaneeringut ei pruugi olla tehtud igal pool, aga otsida/uurida soovitan kindlasti.
Hoonestustingimustes oli ette antud, et krundi võib täis ehitada kuni 20% ulatuses, soklikõrgus maast 15-45 cm, räästa kõrgus maapinnast 1. korrusel kuni 3m ja 2. korrusel kuni 7m. Kõrvalhooneid ehitada pole otseselt lubatud. Kui selleks siiski soov on, peab kõrvalhoone olema katusealuse, müüri või variseinte abil ühenduses põhihoonega. Maksimaalne lubatud katusekalle oli samuti fikseeritud ehk 0- kuni 11-kraadise nurga all tohib katus jääda. Ka lubatud värvid olid paigas ehk põhitoon pidi olema hele. Maja ei tohiks ehitada mitte lähemale kui 8 meetrit kinnistupiirist ja võimalusel peaks olema kõrghaljastus säilitatud. Enda poolt planeeritav haljastus ei tohiks minna väga kõrgeks ja ehitatav aed ei tohi olla täielikult kinnine ehk plangu ehitamist pole lubatud – peab jääma enamjaolt läbipaistev, kuid osaliselt läbipaistmatud osad siiski lubatud. Planeeritava projekti pidi hiljem ka arendajaga enne ehitusloa saamist kooskõlastama, mis ei pruugi olla ka alati vajalik, kuid selles piirkonnas nii on.
Oleme kuulnud mitmesuguseid arvamusi hoonestustingimuste täpsuse kohta. Mõnele ei meeldi selliselt etteantud ranged tingimused, kuid meile oli see just väga meelepärane, sest siis on teada, millised ehitised ka kõrvalkinnistutele võivad tulevikus kerkida. Kuna stiil ja kõik etteantud tingimused väga meeldisid, siis oli hea kindlustunne olemas, et kogu piirkonnas on kena ühtlane stiil ka edaspidi tagatud.
Kogu elu oleme unistanud järve või mõne muu väiksema veekogu ääres elamisest ja meile meeldisid männid. Meie poolt valitud krunt paiknes Emajõele väga lähedal, mida paljud eelarvamuste tõttu kardavad vesise pinnase pärast, aga sellest tulenevalt on võib-olla mitmed krundid tänaseks kõrval veel müümata. Ostetud krunti vaatlesime kaks aastat ja kordagi polnud see vee all. Uurisime ka tausta ja arendaja oli kõnealust krunti täitnud ca 10 aastat tagasi. Jälgisime aktiivselt kõrval asuval naaberkinnistul toimuvaid ehitustöid viimase aasta jooksul, mille käigus polnud veega samuti probleeme. Mõistame, miks muretsetakse ka – mõned Emajõe ääres asuvad krundid ei ole täidetud ja on tõesti hetkel vett suuremates kogustes näha. Lisan ka ühe olukorda illustreeriva pildi, mis seis jõele lähemal asuvatel aladel näha.
Peale ostu ja enne vundamendi projekti töösse minekut tellisime igaks juhuks ka geoloogilise uuringu, mis kinnitas samuti, et tegu on piisavalt hea tugeva pinnasega, millele saab ehitada lintvundamendi, mille ehitus on odavam kui näiteks vaivundamendil, mida paljud pidasid vesise pinnase kartmise tõttu vajalikuks meie krundi puhul. Mitmed ehitustööde hinnapakkujad spekuleerisid enne uuringu tulemuste teada saamist, et kindlasti on väga raske ehitada ja pinnas sisaldab põhiliselt turvast. Nii see uuringutulemuste järgi polnud. Eks mõned võisid tahta kasutada seda ka kõrgemate ehitushindade põhjendamisel argumendina, kuid sellest polnud pärast enam kasu, kui uuring vastupidist näitas. Pinnas sisaldas hulgaliselt savi, mis selgitab ka seda, miks Emajõele lähemal olevad täitmata krundid on vee all – pind on madalam, sinna koguneb suurem hulk vett, mis ei imbu savises pinnases nii kergelt ja jääb pikemalt pidama. Kogemustest hinnapakkumiste saamise, geoloogilise uuringu ja vundamendi kohta räägin kunagi hilisemas postituses lähemalt.
Jõukohane hind meie jaoks tähendas alla 50 000€ jäämist, aga õnneks lõpuks leidsime krundi, mille hind jäi sellest allapoole ehk 45 000€ ja krundi pind 1073 ruutmeetrit. Krundil olid olemas ka vajalikud kommunikatsioonid (vesi, kanalisatsioon, side, elekter, gaas, sademevee kanalisatsioon). Tasub ostul alati eelnevalt jälgida ja teada, kas kommunikatsioonid on krundini veetud ja liitumistasud on kinnistu hinna sees. Kui ei ole, siis võib arvestada märkimisväärsete lisakuludega hiljem. Meie puhul näiteks üksnes sidevõrguga liitumistasu jäi meie enda kanda ja teised olid arendaja poolt eelnevalt juba tasutud.
Arendajal oli ka tänav väljaehitatud, sh korralik asfalteeritud värske kergliiklustee ja tänavavalgustus olemas, mille haldamine oli ostu hetkeks linnale juba üle antud. Oleme kuulnud ja paaril tuttaval näinud, et asfalteeritud tänava puudumisel on arendaja lubanud teed rajada tulevikus, kuid hiljem seda pole siiski tehtud, seega ka see risk oli meil maandatud, kuna tee oli ehitatud juba. Teisest küljest lisab see ehitusel keerukust, kuna ehitustööde käigus tuleb olla ettevaatlikum, sest värskelt ehitatud tee rikkumisel tuleb see oma kuludega taastada. Suurte masinate raskus lõhub üpris kergelt, seda nägime päris kiirelt, kui esimesed tööd eelmisel nädalal algasid.
Kõrvalkruntidele ehitatavate majade asetsemist vaatasime ka – üks maja oli juba kõrval valmis, teisele krundile kunagi ehitatav maja blokeerib tulevikus õhtupäikest veidi, aga sellest polnud midagi, kuna nii oleks see olnud ka teiste selle piirkonna platside puhul. Otsisime maja planeerimisel hiljem erinevaid lahendusi, kuidas rohkem õhtupäikest püüda. Kolmas kõrval asetsev krunt on kujult piklik ning ruutmeetritelt suurem, kuid hea oli see, et neil on kohustus ehitada maja meist kaugemasse nurka ehk meie majad poleks kohakuti ja aknast ei peaks kõrvalmajja vaatama. Naabermajal on põõsad meie krundiga piirnevale küljele istutatud. Ka keevispaneelist aed oli neil ümber, mis meile ka sobis, seega jätkame samas stiilis.
Saab öelda, et oleme väga rahul oma valikuga. Krundile sõites on hea tunne sees olnud algusest peale. Eelmisel nädalal algasid ka kaevetööd ja vett pole nädala jooksul veel kaevikutesse kogunenud ega kuskil näha olnud, kuigi vahel sadas siin paaril päeval isegi hoovihma. Vihmavesi on kenasti pinnasesse imendunud ja pole kogunenud kuhugi ega kinni jäänud. Kas midagi oleks soovinud krundi osas teisiti või paremini? Jah, suurem krunt oleks loomulikult rõõmsaks teinud (nt 1600-ruutmeetrine oli ka saadaval), ent meie eelarve piiridest jäi see välja või oleks pidanud veel 1,5 aastat vähemalt raha koguma. Ei soovinud enam ehitusega oodata ja ostsime ära taskukohase suurusega kinnistu oma tulevase kodu jaoks.
